Oleme Eestis, loen maile.

Kuu hakkab juba peaaegu loppema ja nii palju on teha olnud, et pole jalle joudnud korralikult aru anda.

Poisid olid kolm nadalat hommikuti oma Holiday camp'is. Peale esimest paeva noudsid kyll, et tahavad ikka oma kooli minna, aga siis hakkas meeldima ja laksid hea meelega. Tegid toredaid asju - manguasjamuuseum, teater, liblikafarm, kypsetasid pizzat ja kooke. Viimane nadal Hiina camp'is tegid ykspaev soja piima - Raoul seletas, kuidas votsid kikerherned, siis tegi kova larmi ja siis tuli sojapiim. Kahjuks kumbki seda ei joonud. Aga need kolm nadalat laksid minu jaoks muidugi liiga kiiresti.

Robert on Batamil ja kannatas esimesed nadalad hirmsa "Batam belly" kaes. Aga see oli vist lihtsalt mingi onnetu juhus, sest kaisime seal lastega eelmisel nadalalopul ja keegi ei saanud mingit kohuhaigust ega muud haigust. Oli hoopis vaga tore nadalalopp. Robert on seal Harris resort'is, mis on selline huvitav koht. Mere aares, aga rannas ujuda kyll ei julge, sest see on Singapuri Straits'i aares ja arvestades laevade hulka, mis seal seisavad voi seda labivad, ei ole just meelitav vesi. Aga hotellis on suur suur basseid ja palju muud teha - bowling, flying fox (ripud traadi kyles ja lendad maja katuselt yle basseini ca 100 m), spa, gym ja veel ja mis koige tahtsam - kid's club. See viimane oli toeline hit. Nii et laupaeva hommikust pyhapaeva ohtuni peaaegu ei saanud neid sealt enam katte. Hasti tore Mary Poppinsi moodi mangutadi oli, keda koik lapsed kohe armastama hakkasid. Ta ei valvanud neid, vaid mangis nendega - nii oues, kui sees ja paeva lopetuseks viis kalale. Beatrice sai omale oranzhi pearatiku (bandana), mida koik hotelli tootajad kandsid ja kais sellega kaks paeva ringi nagu mingi asjaline. Ongedega kalapyyk laks esimesel ohtul vaga hasti. Karl arvas, et tema voitis, sest ta sai esimese kala. Parast oli aga Raoul see, kes yhe kala teise jarel valja tombas. Beatrice luges omad yle - 6. Kalad lasti parast vette tagasi. Jargmisel ohtul ei lainud aga enam sugugi nii hasti - ei tea kas oli viga selles, et kaladel oli eelmise paeva ylejaanud saiast koht tais voi olid nad kaaslaste kaest kuulnud, mis nende saiatykkide neelamisega kaasneda voib. Lopuks vist pyydis yks laps yhe kala. Mina siis motlesin, mis kogu selle vabadusega peale hakata. Kaisin treenimas, jalamassaazhis, kirjutasin oma artiklit. Beatrice'i noudmisel laksime pyhapaeval bowlima, aga parast neljandat ringi oli ta sellest tydinud ja laks tagasi kids clubi, Karl ka varsti jargi. Nii me siis bowlisime seal Raouli ja Robertiga kolmekesi, koik sama ebaosavad, aga Raoulil oli vahemalt hea tahtmine ja pealehakkamine ja tassis jarjekindlalt neid raskeid palle ja viskas siis suure pontsuga rajale ka teiste kahe eest.

Seal oli nadalalopuks palju gruppe, nende hulgas kaks kirikugruppi, kes ohtul oues laulsid - kolas nagu eriti jube karaoke, paar halleluujat sekka. Nadala sees on kindlasti vaiksem. Aga hastit tore sobralik atmosfaar yldiselt - minu meelest pole nii sobralikke hotellitootajaid veel kuskil nainud, ei yhtegi mossitajat ja koik soovid taideti ja rohkemgi. Isegi kreeklasest manager oli pidevalt kuskil liikvel ja tervitas ja uuris kas koik on hasti. Alati kui moni uus grupp saabus tervitas neid hulk tootajaid lobbys line-dance'iga. Eriti lobus. Ja ohtul said poisid esimest korda karaokes osaleda, pidid laulma "twinkle twinkle little star". Kahjuks mitte eriti entusiastlikult.

See nadal oleme siin ise sisutada proovinud. Kaisime eile loomaaias, kus oli zoolympics - lastele oli 6 "jaama", kus voistelda hyppamises, seinal ronimises, kaelkirjaku moodi lehtede soomises, elevandi moodi suurte kummikutega palgil balansseerimises jne. Siis kogusime templeid ja saime nanni. Karl hyppas koha pealt 1.3 meetrit! Tana kaisime hommikul koos Kim'i ja Lucyga toukeratastega botaanikaaias soitmas - koik toukeratastel, paris monus! Ja nyyd veel viimane nadalavahetus siin ja siis teisipaeval Eesti poole!  

Muutused ja mitte muutused

Kui nadal tagasi keegi kysis, mis meie plaanid on, siis vastasin, et kolime kuu lopus Eestisse. Reede parastlounal sai Robert aga siin uue toopakkumise, nii et plaanid muutusid ehk siis midagi ei muutu ja jaame siia. Uus too on Indoneesias, Batami saarel, mis on aga siit ainult 40 minutise praamisoidu kaugusel. Esialgne plaan on see, et Robert on nadala sees seal ja tuleb laupaeval koju voi siis meie soidame lastega Batamile nadalaloppudeks. Ta elab seal suhteliselt viisakas hotellis, kus on basseinid ja kid's club jne. Ma ei tea muidugi, mis standard, aga kindlasti hea kyll nadalalopuks.
Nyyd kaupleme oma korteriomanikuga, kas ta laseb meie yyri alla voi otsime uue korteri. Hinnad on ka siin aastaga tohutu languse teinud, nii et koik proovivad oma lepingutest valja paaseda.
Aramineku motetega kaisime veel eelmise nadala lopus poiste koolis, kus koik olid kurvad, et nad lahevad. Nyyd algas suur koolivaheaeg ja keegi veel seal ei tea, et tulevad peale suve tagasi. Tundus nii kahju kyll neid sealt koolist ara votta. Karl on hakanud tublisti hiina keelest aru saama ja raakima. Nende hiina keele opetaja on ka vaga tore, iga tund on nagu teatrietendus. Ytles, et poistel alati kaed pysti soltumata kas teavad siis oiget vastust voi mitte, alati koigega kaasas ja entusiastlikud. Raoul on seal kyll ikka rohkem enda moodi ja kui midagi ei toimu tema arusaamise jargi, siis protestib. Seevastu oma klassiopetajaga paistab tal olevat eriline suhe. Nii nagu opetaja meile Raouli koolis kirjeldab, meie teda kyll ara ei tunne. Ta on kuidagimoodi leidnud tema juurde sellise tee, mida meie veel ei tea. Mina kyll ei oska Raouliga labiraakimisi pidada, sest loogilised argumendid enamasti ei toota. Aga Ms Audrey on sellega toime tulnud ja mossitavast poisist, kes alati ainult teatas, et ta ei taha kooli minna ja seda ja teist ja kolmandat teha, on saanud laps, kes koik oma koolitoo korralikult ara teeb ja selle yle uhkust tunneb. No onneks saab ta septembrist sinna tagasi.
Beatrice'i sobrad on ka koik meie otsuse yle roomsad. Klassis on mitu last, kelle pered on sarnases olukorras, et plaanivad kolimist aga ootavad ja loodavad siiski veel voimalust siia jaada. Rasked ajad. Aga ega kuskil mujal ka parem pole.
See nadal laksid poisid "uude kooli" ehk koolivaheaja laagrisse - igal hommikul 5 tundi. Teevad toredaid asju, tana naiteks teatrisse, eile kaisid kuskil ronimiskohas, yleeile kypsetasid kooke jne. Panin nad kolmeks nadalaks, sest kui teised lapsed siin jalle kooli lahevad, tuleme meie ju ligi kaheks kuuks Eestisse. Kolmas nadal on hiina keele camp - naeb siis kuidas see laheb! Aga sealne opetaja juba avaldas imestust, et poisid oskavad hiina keelt.

See nadal on meil ka tublisti ponevat seltsielu olnud - siin on grupp Eesti ettevotjaid, kes teevad selliseid oppereise kord aastas. Aitasin korraldada neile kohtumise yhe vanima ja suurima traditsioonilise hiina meditsiini firmaga ja sain ise ka kaasa. Hasti ponev oli, eriti kuna poekylastusele ja bossiga kohtumisele jargnes lounasook, mis oli valmistatud tradtsiooniliste ravimtaimedega "Ida kohtub Laanega" nime all - kasutasid samu aineid ja samu taimi ja tegid nendest nii hiina kui ka laaneliku versiooni. Enamasti minu meelest hiina versioon voitis. Aga ma ei ole eriline fusioni armastaja, voibolla selle parast.
Eile kaisime sama kambaga yhes suures tuntud curry-houses ohtust soomas ja parast veel aukonsuli juures kodus. Hasti ponevad diskussioonid tekkisid. Osales sikhist ylikooli avaliku poliitika kooli oppejoud ja lopuks toimus paras tsivilisatsioonide kokkuporge!

Paradiisisaar

Markan ehmatusega, et ma ei ole joudnud siin meie Bintan'i reisist kirjutadagi aga nyyd varjutab seda juba kovasti pikk nadalalopp paradiisisaarel Rawa'l Malaysias, kust just tagasi joudsime. Nii et kuna olen Bintaniga juba niikuinii hiljaks jaanud, siis voib see veelgi oodata.

Rawa on hasti vaike saar Malaysia idarannikul, siit Singapurist mone autotunni ja 20 minutise paadisoidu kaugusel. Saarel ongi ainult yks hotell ja muud ei mitte midagi. Soitsime reede hommikul vara, auto oli siin 5.30! Soit ise ei votagi nii kaua, aga kuna paevas laheb ainult 2 paati, siis ei taha sellest maha jaada ja Singapurist valjumine ja Malaysiasse sisenemine votab tublisti aega - kaks korda peab bussist valja tulema ja koos kottide-kohvritega labi passi- ja tollikontrolli minema, piirihoonetes, mis on suuremad kui Tallinna lennujaam! Pluss veel immigratsioonipabereid taitma jne. Aga siis Johor Bahrust Mersingi votab alla 2 tunni soitu. Nii et olime oigel ajal kohal. Paat laks kell 9 ja saime nii juba reedel korraliku pika paeva lumivalge liiva ja tyrkiissinise veega rannal. Elamine ei ole kuigi luksuslik - isegi televiisorit ei olnud toas, aga Karl ongi juba lootuse kaotanud reisidel oma lemmikkangelasi naha. Kogu elutegevus toimus niikuinii pohiliselt vees! Paadisillal oli suur ja korge liumagi vette - koigi laste lemmik. Ja korallid kasvavad vaid mone meetri kaugusel rannast, olenevalt sellest muidugi, kas on tous voi moon. Esimese paeva hommikupoolikul oli vesi aga tais mingeid merekirpe, keda ei nae, aga tunne on nagu saaks koguaeg mini-elektrilooke. Olin seda Balil ka tundnud, aga ainult moned yksikud ja ei teadnud mis see oli. Siin oli aga asi paris hull. Samas oli merealune maailm nii ahvatlev, et snorkeldasime sellest hoolimata. Parast lounat oli moon ja kirbud kadunud ja enam tagasi ei tulnud, vaid moned yksikud tana hommikul. Kahjuks aga selgus, et mina olen nende kirpude suhtes koige tundlikum, nii et olen siiani yle keha tapiline. Nyyd onneks enam ei sygele nii hirmsasti. Teistel ei olnud midagi hada. Snorkeldamine oli muidugi jalle fantastiline. Lapsed ei olnudki nii hasartsed kaugemale ujuma, sest kohe paadisilla all oli massiliselt kirjuid kalu. Yhed triibulised, kes seal parves koos olid, tulid isegi inimesi naksima, justnagu kala-spas! Ja siis ilmus yks suurem valge ka lagedale ja arvas, et votaks ampsu. See ehmatas kohe ara. Korallid ja kalad olid kuidagi hoopis teistsugused kui Balil, moned muidugi ka samad, aga hoopis teine yldmulje. Siin Rawal oli palju mere-anemoone ja nende sees vaikseid klounikalu, nii et kaisime lastega "Nemosid" vaatamas. Eriti tore oli see moona ajal, sest vesi oli nii madal, et sai kaega pohja katsuda. Kaks klounikala ujusid ise mu kate vastu, nii et oleksin voinud nad kaasa votta. Hasti palju ilusaid papagoi-kalu, kes ujusid ka paadisilla lahedal, nii et lapsed nagid neid ligidalt. Karliga nagime reedel yhte sinise-tapilist raid. Ja tana nagin sedasama jalle samas kohas. 

Pohiliselt olid koik kylastajad expatide pered vaikeste lastega, palju Singapurist ja ylejaanud Kuala Lumpurist, palju skandinaavlasi, nii et Beatrice leidis omale kohe taani sobrannad, lopuks isegi moned rootsi tydrukud, nii et kuulsime teda kaugelt isegi rootsi keeles raakimas. Peale soogiaegade me Beatrice'i palju ei nainudki, oli oma uute sobrannadega koguaeg kuskil tegutsemas. Kui mitte vees, siis janeste juures, kes laste vantsutamise suhtes vaga leplikud olid. Poisid leidid omale ka sobrad ja panid nendega koos kuritoo toime - "laenasid" yhe laokil plastik/kummipaadi ja lopuks laks see "ise" katki. Siis ilmus paadi omanik valja ja oli paris kuri, nii et pidime ta ohtusoogi ajal valja "ostma". Eks selle raha eest saab ta nyyd mitu uut paati. Aga poistel oli tegemist palju. Raoul ja Robert tegid kanuuga tiiru ymber saare. Teised ei tahtnud osaleda. Raoul istus kogu aja hasti vaikselt, parast raakis ainult, kuidas kanuuga soitmine on vaga ohtlik. Olid nainud krabisid ja koopaid ja suuri merelinde teisel pool. Laupaeval hakkasid lapsed koik korgelt paadisillalt vette hyppama, kindlasti oma 3 meetrit vette! Ja tana hyppas Karl isegi silla tipust, kus vesi all oli kindlasti ka 4-5 meetrit sygav. Ja siis kiiresti mooda jarsku ja libedat redelit yles. Taielikud mere-elukad! Liivaranna yhes otsas leidsime toreda koopa/tunneli. Hommikupoolikul tousu ajal oli see vees, nii et sai sealt labi ujuda.

Toeline paradiis yhesonaga! Kas vaatad kalu, lebad vorkkiiges ja vaatad taevast, loed. 

www.rawasafaris.com

Magnus

Teisipaeval naidati Euroopa Liidu filmifestivalil siin Singapuris Eesti filmi "Magnus". Paris suures saalis ja peaaegu taiesti tais, nii et meie kes joudsime hilja, saime kohad ainult esimesse ritta. Nii oli muidugi eriti raige. Igatahes ponev naha siin kaugel kinos eesti keeles midagi, mis Eestis on keelatud. Hasti veider olukord. Isegi imestasin, et seda yldse naidata lasti, sest siin on filmidele yldiselt karm tsensuur ja kuna tubli pool sellest filmist naitas asju, mille eest siin tegelikus elus ootaks surmanuhtlus ja ylejaanud pool asju, millest viisakad inimesed isegi ei motle, oleks voinud karta, et seda ei lastagi ekraanile. Aga vota napust - tsensuuri ja sonavabaduse indeksi poolest maailmas 130ndal kohal olevas Singapuris naidatakse filmi, mis tsensuurivabas Eestis on keelatud! Noh, eks pohjused oleks ju muidugi erinevad.

Igatahes meile meeldis, eriti hea Eesti huumor! Mitte et see nyyd just komoodia oleks, ypris shokeeriv ikka ja eksistentsiaalne ja koik. Aga moned helged momendid siiski. Ja aukonsul oli ka rahul, et seda nagi. Ma ei tea, kui palju ta eesti keelest aru saab, aga arvas igatahes, et huumor oli hea.

Nipah Palm fruit

Kiire elu Singapuris

Nyyd on koik meie tavaline rutiin muutunud ja elu on hoopis kiirem. Roberti projekt on loppenud ja siis kasutame seda aega, et teha ja naha mis vahepeal tegemata. Selleparast ei joua jalle korralikult blogi jarje peal hoida.

Balilt tagasi tulles avastasin, et 1. mai jarel on pikk nadalalopp. Aga seda oleks muidugi pidanud kuid tagasi planeerima nagu koik teised, sest nyydseks ei olnud enam ei lennu-, bussipileteid ega hotelle lahiymbruses. Nii et jaime kolmeks vabaks paevaks siia. Soitsime siis 1. mail lopuks Pulau Ubin'ile, kuhu seni ei olnud onnestunud jouda. Kui paadisadamasse joudsime selgus, et sama idee oli olnud veel monel inimesel - tapsemalt monel tuhandel inimesel. Saba oli kohutavalt pikk aga onneks tanu Singapuri efektiivsusele oli paadifirma sellega arvestanud ja mitukymmend paati soitsid pidevalt saare vahet, nii et ootasime ainult pool tundi. Arvestades seda rahvamassi oli yllatav ka, et peale kella 11 oli rattalaenutustes veel piisav hulk rattaid saadaval, nii et yyrisime omale rattad - poisid meie ratastel lastetoolides, Beatrice ise. Ja siis meie esimesele rattamatkale. Soitsime saare idatippu, kus asub Check Jawa ma"rgala reservuaar. Alguses laks ludinal, aga siis poole tee pealt asendus asfalt mudasevoitu konarliku teega, mis kais maest yles ja alla. Ja allamage Beatrice kukkus, sest soitis liiga kiiresti ja tee oli liiga konarlik ja inimesi tuli tagant ja vastu. Oli ikka suur hada, aga midagi murtud ei olnud ja hullemaid haavu ka mitte, nii et tagasiminek ei tundunud sellest kohast ka enam kuigi moistlik. Saime siis ikka lopuks jalle teele ja joudsime reservuaari kohale kah. Seal on laudtee, millest osa mangroovis, osa mere peal. Ja korge vaatetorn. Palju elukaid ei kohanud, sest inimesi oli liiga palju, ainult vaikseid krabisid muda sees. Ja nagime yhte imeliku viljaga puud - Nipah palmi, mis on ainus palm, mis mangroovis kasvab. Proovin mone pildi sellest viljast siia yles saada, sonadega vaga keeruline kirjeldada.

Tagasiteel oli ka osa teest tolmutee maest yles ja alla, nii et pidime palju rattaid lykkama - liiga jarsk, et yles minna ja liiga jarsk, et alla soita. Poisid teatasid siis, et nemad on vaiksed ja peavad selleparast rattatoolis istuma. Beatrice lykkas oma rasket ratast vapralt ise. Soitsime mooda yhest vanast graniidikarjaarist, kus oli imelik tumesinine vesi ja siis vaikese ringi saare pohjakaldale, kust Malaysia on ainult monisada meetrit yle mere. Rannast natuke eemal vee sees on suur teravate otstega tara, et valtida illegaalide imbumist Singapuri pinnale.

Soitsime mooda mitmest majast/talust, kelle elanikud sel paeval ilmselt oma aasta suurima sissetuleku said - kylmade jookide myygist. Saarel elab veel paarsada inimest ja seal ei ole Singapuri high tech'ist haisugi - vesi tuleb kaevust, elekter generaatorist, kui vaja, kasvatavad puuvilju ja pyyavad kala. Aga yks taksojuht raakis hiljuti, et plaan on sinna metroo ehitada ja saar korghooneid tais panna, sest Singapuris on elanike juurdekasvuks liiga vahe ruumi. Minu meelest oleks sellest muidugi kahju, sest rohelisi ja puutumata alasid on paris vahe alles.

Kylas soime veel kohalikku kala varaseks ohtusoogiks ja siis paadiga tagasi.

Pyhapaeval siis otsustasime vahelduseks yhe muuseumipaeva teha. Robert ei olnud veel kunstimuuseumis kainud ja seal on uus naitus yhe vana Hiina kunstniku toodest, mille ta hiljuti siia annetas. Wu Guangzhong - kui mul nyyd oieti meeles on. Vaga hea naitus oli. Ta maalis aastaid o^li, olles oppinud ka Pariisis ja siis hakkas jalle hiina tushi ja traditsioonilise tehnikaga tootama. Beatrice'il oli huvitav vaadata, sest ta teeb nyyd parast kooli hiina kalligraafiat - samamoodi tushi ja pintsliga ohukesele paberile.

Parast olime lastega poiste sobra juures, kui isad kaisid golfi harjutamas. Homme soidame Bintani saarele, kus nad siis kaks roundi mangida saavad. Ja meie ylejaanud loodetavasti snorkeldada jalle!